reede, 12. august 2016

Enesekaitse põhireeglid


Mis on enesekaitse?
Enesekaitse ei tähenda mitte ainult võitlemist, enesekaitse alla kuuluvad kõik oskused ja vahendid, mis on vajalikud ebamugavas või potentsiaalselt ohtlikus olukorras toime tulemiseks.

Ohtliku olukorra äratundmise juures on olulised neli asja: ettevaatlikkus, kehakeel, enesehinnang ja piirid. Igaüks seab enda ümber nii psühholoogilised kui ka füüsilised piirid. Füüsiliste piiridega on määratletud ruum sinu ümber, millesse sa võõraid inimesi ei saa lasta, ilma et tunneksid end ebamugavalt. Psühholoogiliste piiridega määratled enda kohtlemise reeglid, millest üleastumisel teeb teine inimene sulle haiget.

Kui sa tead täpselt, millised on sinu piirid ja kui sul on kõrge enesehinnang, siis on sul lihtsam ohtlikku olukorda ära tunda.

Enesekaitse kõige tähtsamad osad on sisehääl ja hääl. Tavaliselt hoiatab sisehääl, kui peab olema ettevaatlik. Ja kui sind ähvardatakse, on oluline hästi kõva häälega karjuda - see tõmbab tähelepanu. “Hoia eemale!” või “Ära tule!” köidab väga hästi juhusliku juuresviibija tähelepanu.

Veel üks oluline nipp on ründaja tähelepanu kõrvalejuhtimine. See tähendab, et ründaja rahustatakse maha, nõustudes temaga, ning siis juhitakse olukord sobivasse suunda. See ei pruugi alati õnnestuda, aga sellest hoolimata on alati kasulik jääda rahulikuks. Ära õhuta kunagi ründaja viha.

Vähenda riski
Kuidas vähendada riski sattuda ohtlikku olukorda?
  • Kui kavatsed hilja õhtul välja minna, liigu teistega koos.
  • Ära lõika mööda kõrvaltänavaid, eriti hilisel tunnil.
  • Jälgi oma ümbrust ja pööra erilist tähelepanu võimalikele peidukohtadele, nagu trepikojad, puiesteed ja põõsad.
  • Hoolitse, et sinu kehakeel väljendaks enesekindlust ja eesmärgipärasust.
  • Kui kasutad ühistransporti, istu juhi või kontrolöri läheduses ja ära jää magama. Pea meeles, ründajad otsivad nõrku vastaseid.
  • Kui keegi hakkab sul järgi käima, katsu jõuda lähima ohutu paigani, nagu politseijaoskond, bensiinijaam vm avalik koht. 
  • Kui vaja, karju eest ära joostes kõva häälega, et jälitajale tähelepanu tõmmata.
Millal peaks vastu hakkama?
Kui miski muu ei aita, võib juhtuda, et on tarvis kasutada enda kaitseks füüsilist jõudu. Enne peaks siiski kindlaks tegema, kas füüsiline vastuhakk on tõepoolest ainus võimalus. Kui vähegi võimalik, tuleks püüda ohtlikku olukorda vältida ja otsida abi.

Kui aga juhtub, et inimene ületab piire, mis sa oled seadnud, takistab sind jõudmast turvalisse kohta, või ütleb su sisehääl, et midagi on valesti, tuleb sul võib-olla enda kaitseks välja astuda.

Kui sind rünnatakse eestpoolt, löö ründajat sääreluude või kubeme pihta, või torka sõrmede vahelt välja ulatuva pöidlaga silma või kõrisse.
Kui ründaja läheneb tagant, astu kannaga ta jalale, seejärel löö kannaga taha, sihtides kubeme või põlvede pihta, äiga küünarnukiga roiete alla, vastu pead või kõri.
Kasuta kõiki võimalikke vahendeid - häält, käsi ja jalgu - rünnaku peatamiseks. Kui sind tõstetakse maast lahti, kasuta vastupanuks jalgu. Kui jalad ei ole vabad, proovi võimalusel haarata käega munanditest, pigistada ja väänata, kuni sind vabaks lastakse. Kui oled end vabaks rabelenud, jookse nii kiiresti, kui suudad, abi järele.

Enesekaitsekursustel osalemine ei garanteeri turvalisust, ent annab teadmisi ja enesekindlust, mis aitab raskest olukorrast välja tulla.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar