pühapäev, 14. august 2016

Enesekaitse - teooria, taktika, trennid & vahendid

Kus ja kuidas õppida enesekaitset?
Et üldse osata ennast füüsiliselt kaitsta pead sa esiteks oskama kakelda. Esimese rünnaku tõrjumisest on vähe abi kui sa ei suuda konflikti hoida (kestev kaklus).

Poks, karate, MMA, aikido, tai-poks, maadlus, BJJ jt on kõik erinevad "kakluse õpetused" (uhkemalt öeldes - võitluskunstid) ehk erinevad lähivõitluse stiilid.

 Need stiilid lähenevad kaklusele erinevatest aspektidest. Nt poksis on kaklus ainult rusikalöökidega, tai-poksis on kõikvõimalikud käe- ja jalalöögid, taekwondo's on enamus jalalöögid. 

Seega - enesekaitse õppimiseks on sul vaja arendada enda lähivõitluse oskusi erinevatest püstivõitluse ja maasvõitluse aspektidest. Kuna parimat ega täiuslikku võitluskunsti pole olemas, siis pead valima just enda jaoks sobivaima ala või alad.

Aga kui mul on kiiresti vaja õppida ennast kaitsma? 
Käi nt 3x nädalas tai-poksis ja 3x brasiilia jiu-jitsus. Sobib nii meestele kui naistele.

Enesekaitse teooria & taktika

Ennetav enesekaitse algab sellest, et
  • sa ei lähe teatud kellaaegadel teatud kohtadesse.
  • jälgid ümbruses toimuvat (situational awareness).
  • kannad kaasas telefoni, et vajadusel kutsuda politsei, takso või tuttav(ad) kiirelt järgi.
  • Sa ei lase ennast mängida olukordadesse, kus sind on võimalik rünnata.
Kui oled hea jooksja või sul on võimalik kiirelt auto, ratta või bussiga lahkuda, siis on see juba oluline eelis. Seega on kergejõustik ka omamoodi enesekaitse treening :) . Samuti võib olla taktikaliselt otstarbekas anda ründajale/röövijale mida ta soovib:
  • kui ründaja(d) on sinust tõenäoliselt füüsiliselt või vahenditega üle (nuga, püstol) ja tahab ainult sinu raha, telefoni või muid väärisesemeid.
  • kui lisaks sinule on ohus ka keegi teine, su lähedane nt kes võib langeda isegi jõhkrama rünnaku ohvriks.
Sellisel puhul räägi temaga ja samal ajal jäta meelde võimalikult palju tema välimust, eelkõige pusa&püksid, seejärel eritunnused, nt tatoveering, arm. Kui röövel on lahkunud, siis võimalusel jälita teda eemalt ja esimesel võimalusel helista 112 (peata auto, küsi möödujalt) ja anna röövli liikumissuund ja välimuse kirjeldus. Seejärel jälita röövlit kuni näed lähenevat politseipatrulli. Kui hästi läheb, saad oma vara tagasi ja tervis jäi ka alles. Eelnimetatud jälitamistaktika ei pruugi alati õnnestuda ega olla ka ohutu. Kui ründaja tahab sinult või su lähedaselt rohkem kui maist vara ja füüsilist kontakti ei ole enam võimalik vältida, nt oled kinnises ruumis või su lähedane ei suudaks joosta sama kiirelt kui sina, siis pead reaalselt füüsilisse konflikti minema. Selleks on mõned taktikad:
  • näitad, et oled valmis enda eest seisma ja ootad tema esimest rünnakut.
  • kui oht sinu või kellegi teise elule-tervisele on vahetu ("kohe juhtumas"), siis võid rünnata esimesena ja tugevalt. Esimeseks petteks võid ründajale ka midagi näkku visata (müts, pudel, joogitops, suits).
Sealt alates loevad juba sinu reaalsed oskused ja refleksid, mitte see mida sa arvad ennast oskavat. Neid oskusi õpid ainult lähivõitluse treeningutel.

Lähivõitlus

Tänaval, klubis, trepikojas, metsas ja kus iganes keegi sind ründab:
  1. Sa ei saa panna olukorda "pausi peale" - JUHI toimuvat.
  2. Kaklus toimub eelkõige su peas - suhtumine määrab tulemuse - OLE initsiatiiv.
  3. Võidab see, kes on kõige agressiivsem.
  4. Ära küsi reegleid.
  5. Kas sa mõtled kuidas ennast kaitsta või kuidas teda rünnata? Ära ole ohver, ole vastane - parim kaitse on rünnak.
  6. Kaklus ei ole läbi kui sa nuga või kuuli saad - kaklus on läbi kui sa enam ei kakle. It ain't over 'til it's over.
  7. Ära oota, et mis juhtub - LOO seda.
Millisele enesekaitse kursusele või trenni minna? Alustuseks sobib peaaegu ükskõik milline püstivõitluse õpetus (nt poks või taipoks), kus on regulaarset sparringut (peaaegu iga trennikord), hiljem ka maasvõitlus , - õpid olulised oskused enesekaitseks:
  1. Distantsi hoidmine. Ta saab sind lüüa kui sa oled tal löögiulatuses või tal on lihtne liikuda sulle löögiulatusse.
  2. Blokkimine. Löökide blokkimine ja pareerimine harjuta sisse kuni refleksi tasandile. Su refleks-liigutused on kiiremad kui SINU mõtlemine ja kiiremad kui VASTASE rusikas.
  3. Ründamine. Rünnak on parim kaitse. Kui jääd ainult blokkima ilma ründamata, saad lõpuks ikka sisse. (Proovi sparrides järgi.)
  4. Liikumine. Väga oluline edukaks distantsi hoidmiseks, blokkimiseks ja ründamiseks.
  5. Ego. Kui oled trennis sparrides ja võistlustel korralikult mõned(kümned) korrad "tappa saanud" õpid alandlikkust ja lugupidamist teise inimese ja oma vastase vastu kui tead ka kus on piir, millest sina enam tagasisammu ei teeTalk like a gentleman, fight like a monster.
Kaklemist õppides tuleb vahet teha võistluslikul- ja tänavakakluselTänavakakluses enesekaitse teostamisel tuleb arvestada hädakaitse seadustega. Niisama avalikus kohas kaklemine on karistatav avaliku korra rikkumisena ja teise inimese löömine on kriminaalkorras karistatav. Võistluslikku (sportlikku) kaklust piiravad reeglid. Võistlusel/sparris on väljapatsutamisega (tapout) kaklus läbi. Tänaval sa ei saa "alla anda" - there is no tap-out in streetfight.

Trennid

Mida trenni valikul arvesse võtta?
  • Enda seniseid oskusi.
  • Dojo miljöö.
  • Füüsilist vormi, vanust ja tervist.
  • Asukohta & hinda - kui lihtne on sul seal käia.
Mida võitluskunstide õppimine annab?
  • Oskad ennast, oma lähedasi ja teisi kaitsta "kurjade jõudude" eest :)
  • Arendab oluliselt visuaalset vormi (lihaste-rasva suhe ja keha rüht) ja jõudlust.
  • Suurendab enesekindlust.
  • Distsiplineerib keha ja meelt.
  • Maandab ja ennetab pingeid.
  • Saad uusi tutvusi erinevatest trennidest ja laagritest :)

Jätkub...
Loe edasi: Lähivõitluse trennide ja enesekaitsevahendite täispikka artiklit siit



reede, 12. august 2016

Enesekaitse põhireeglid


Mis on enesekaitse?
Enesekaitse ei tähenda mitte ainult võitlemist, enesekaitse alla kuuluvad kõik oskused ja vahendid, mis on vajalikud ebamugavas või potentsiaalselt ohtlikus olukorras toime tulemiseks.

Ohtliku olukorra äratundmise juures on olulised neli asja: ettevaatlikkus, kehakeel, enesehinnang ja piirid. Igaüks seab enda ümber nii psühholoogilised kui ka füüsilised piirid. Füüsiliste piiridega on määratletud ruum sinu ümber, millesse sa võõraid inimesi ei saa lasta, ilma et tunneksid end ebamugavalt. Psühholoogiliste piiridega määratled enda kohtlemise reeglid, millest üleastumisel teeb teine inimene sulle haiget.

Kui sa tead täpselt, millised on sinu piirid ja kui sul on kõrge enesehinnang, siis on sul lihtsam ohtlikku olukorda ära tunda.

Enesekaitse kõige tähtsamad osad on sisehääl ja hääl. Tavaliselt hoiatab sisehääl, kui peab olema ettevaatlik. Ja kui sind ähvardatakse, on oluline hästi kõva häälega karjuda - see tõmbab tähelepanu. “Hoia eemale!” või “Ära tule!” köidab väga hästi juhusliku juuresviibija tähelepanu.

Veel üks oluline nipp on ründaja tähelepanu kõrvalejuhtimine. See tähendab, et ründaja rahustatakse maha, nõustudes temaga, ning siis juhitakse olukord sobivasse suunda. See ei pruugi alati õnnestuda, aga sellest hoolimata on alati kasulik jääda rahulikuks. Ära õhuta kunagi ründaja viha.

Vähenda riski
Kuidas vähendada riski sattuda ohtlikku olukorda?
  • Kui kavatsed hilja õhtul välja minna, liigu teistega koos.
  • Ära lõika mööda kõrvaltänavaid, eriti hilisel tunnil.
  • Jälgi oma ümbrust ja pööra erilist tähelepanu võimalikele peidukohtadele, nagu trepikojad, puiesteed ja põõsad.
  • Hoolitse, et sinu kehakeel väljendaks enesekindlust ja eesmärgipärasust.
  • Kui kasutad ühistransporti, istu juhi või kontrolöri läheduses ja ära jää magama. Pea meeles, ründajad otsivad nõrku vastaseid.
  • Kui keegi hakkab sul järgi käima, katsu jõuda lähima ohutu paigani, nagu politseijaoskond, bensiinijaam vm avalik koht. 
  • Kui vaja, karju eest ära joostes kõva häälega, et jälitajale tähelepanu tõmmata.
Millal peaks vastu hakkama?
Kui miski muu ei aita, võib juhtuda, et on tarvis kasutada enda kaitseks füüsilist jõudu. Enne peaks siiski kindlaks tegema, kas füüsiline vastuhakk on tõepoolest ainus võimalus. Kui vähegi võimalik, tuleks püüda ohtlikku olukorda vältida ja otsida abi.

Kui aga juhtub, et inimene ületab piire, mis sa oled seadnud, takistab sind jõudmast turvalisse kohta, või ütleb su sisehääl, et midagi on valesti, tuleb sul võib-olla enda kaitseks välja astuda.

Kui sind rünnatakse eestpoolt, löö ründajat sääreluude või kubeme pihta, või torka sõrmede vahelt välja ulatuva pöidlaga silma või kõrisse.
Kui ründaja läheneb tagant, astu kannaga ta jalale, seejärel löö kannaga taha, sihtides kubeme või põlvede pihta, äiga küünarnukiga roiete alla, vastu pead või kõri.
Kasuta kõiki võimalikke vahendeid - häält, käsi ja jalgu - rünnaku peatamiseks. Kui sind tõstetakse maast lahti, kasuta vastupanuks jalgu. Kui jalad ei ole vabad, proovi võimalusel haarata käega munanditest, pigistada ja väänata, kuni sind vabaks lastakse. Kui oled end vabaks rabelenud, jookse nii kiiresti, kui suudad, abi järele.

Enesekaitsekursustel osalemine ei garanteeri turvalisust, ent annab teadmisi ja enesekindlust, mis aitab raskest olukorrast välja tulla.